Kolle on kaminahju süda, mis mõjutab kogu kaminahju tööd. Kaminahjud toimivad vastuvoolu põhimõttel, mis taaskasutab kuumade suitsugaaside soojusenergiat. Kuumad suitsugaasid tõusevad koldest ülemisse põlemiskambrisse ja laskuvad külgkanalites, kus soojusenergia kandub üle kaminahju korpusele. Korpusest kiirgub soojus ühtlaselt ümbrusse. See loob sooja kaminahju ümber ka tõusva õhuvoolu, mis kannab soojust aeglaselt ja pehmelt kogu ruumi.
Küpsetusahjuga kaminahi on soojust salvestav kombineeritud kaminahi: kaminahjus põlev tuli soojendab ka selle kohal olevat küpsetusahju. Puitu põletatakse ainult alumises koldes, kust leegid ja põlemata gaasid tõusevad küpsetusahju, mis toimib ülemise põlemiskambrina. Küpsetusahju kambris ületab temperatuur põlemise ajal 800 °C.
Tänu sellisele temperatuurile põletab tuli küpsetusahju puhtaks ja soojendab selle sobivale küpsetustemperatuurile. Alumise kolde seintes on sooned küpsetusresti paigalduseks ja seda saab kasutada nii toidu soojendamiseks kui ka küpsetamiseks. Küpsetusrest kuulub tarnekomplekti. Põlemisõhu avade puhul kehtivad samad juhised mis kaminahjudele.
Küpsetusahjuga kaminahjud on ainulaadse lahendusega, mis võimaldab küpsetusahju luugi paigutada kaminahju suvalisele küljele. Korstnalõõriga ühendamine on võimalik külgedelt, kus puuduvad luugid (tellimisel kokku leppida).
Ülemise korstnaühendusega kaminahjusid saab varustada süütesiibriga, mis viib põlemisgaasid otse lõõri. Süütesiibrit võib kasutada kaminahjul esmase tõmbe tekitamiseks. Ülemise ühendusega kaminahjudel on ahju peale ehitatava korstna suurim lubatud kaal 750 kg.
Kaminahju kütmisel saab põlemisõhku võtta kas väljast kaminahju alt (sõltumatult siseõhust), korstna õhulõõri kaudu või toast hooldusluugi (põlemisõhu resti) kaudu. Kaminahjul on lihtsasti kasutatav õhuvõtu juhtseadis. Juhtseadisel on kolm asendit: suletud, põlemine ja süte põlemine. Õhuvõtuava peab jääma põlemisasendisse kuni koldes on ainult söed. Seejärel saab söed kiiresti ära põletada, viies juhtseadise süte põlemise asendisse.
Vanemates hoonetes tuleb põlemisõhku tihti võtta otse toast. Sama kehtib ka uuemate hoonete kohta – kui kaminahi paigaldatakse ehitusetapis, kus teisi põlemisõhu sissevõtu võimalusi on juba liiga hilja kasutada.
Kui põlemisõhku võetakse siseruumist, ei pruugi kaminahjul põlemisõhu puuduse tõttu olla piisavat tõmmet. Sellisel juhul on lihtsaim lahendus avada aken või uks, et põlemisõhku juurde saada.
Kui põlemisõhku võetakse otse õuest on oluline, et õhk saaks vabalt liikuda. Kaminahju kasutamisel tuleb põlemisõhu regulaatori juhthoob kohe pärast süte kustumist sulgeda (vt kasutusjuhendit), et külm õhk ei voolaks läbi kaminahju ega jahutaks seda.
Kui põlemisõhku võetakse korstna õhulõõri kaudu, siis tuleb õhuregulaatori juhthoob kohe pärast süte kustumist sulgeda (vt kasutusjuhendit), et õhk lõõris ei liiguks vales suunas. Küttepuude lisamise ajaks on – vastupidiselt tavakasutuse juhistele – soovitav kaminahju õhu juhthoob sulgeda, et vältida suitsugaasi liikumist õhulõõri suunas.